uudised

Valmistuge arstiks saama, täiendage oma teadmisi, juhtige tervishoiuorganisatsiooni ja edendage oma karjääri NEJM Groupi teabe ja teenuste abil.
On spekuleeritud, et suure leviku korral võib malaariatõrje varases lapsepõlves (<5 aastat) edasi lükata funktsionaalse immuunsuse omandamist ja viia laste suremuse noorematelt vanematele.
Kasutasime Lõuna-Tansaania maapiirkondades läbiviidud 22-aastase prospektiivse kohortuuringu andmeid, et hinnata seost ravitud võrkude varase kasutamise ja täiskasvanuks saamise vahel. pikisuunaline uuring aastatel 1998–2003. Täiskasvanute ellujäämise tulemused kinnitati 2019. aastal kogukonna teavitamise ja mobiiltelefonikõnede abil. Kasutasime Coxi proportsionaalsete ohtude mudeleid, et hinnata seost ravitud võrkude varases lapsepõlves kasutamise ja täiskasvanueas ellujäämise vahel, mida on kohandatud võimalike segajate jaoks.
Kokku registreerus 6706 last. 2019. aastal kontrollisime 5983 osaleja (89%) elutähtsat seisundit puudutavat teavet. Varajaste kogukonna teavituskülastuste aruannete kohaselt ei maganud umbes veerand lastest kunagi ravitud võrgu all, pooled magasid ravitava võrgu all. võrku mingil hetkel ja ülejäänud veerand magas alati töödeldud võrgu all.Magada ravi allsääsevõrgud.Teatatud surmaohu suhe oli 0,57 (95% usaldusvahemik [CI], 0,45 kuni 0,72).vähem kui pooled visiitidest. Vastav riskisuhe vanuse ja täiskasvanuea vahel oli 0,93 (95% CI, 0,58 kuni 1,49).
Selles pikaajalises uuringus malaaria varajase tõrje kohta kõrge levikuga keskkondades püsis töödeldud võrkude varase kasutamise eelised ellujäämisel ka täiskasvanueas. (Rahastati Eckensteini-Geigy professuuri ja teiste poolt.)
Malaaria on endiselt peamine haiguste ja surma põhjus kogu maailmas.1 2019. aasta 409 000 malaariasurmast enam kui 90% juhtus Sahara-taguses Aafrikas ja kaks kolmandikku surmajuhtumitest toimus alla viieaastastel lastel.1 Insektitsiid- töödeldud võrgud on olnud malaariatõrje alustalaks alates 2000. aasta Abuja deklaratsioonist 2. 1990. aastatel läbi viidud klastri-randomiseeritud katsete seeria näitas, et töödeldud võrkudel oli alla 5-aastaste laste ellujäämisel märkimisväärne kasu.3 Peamiselt tingitud suurtest skaala jaotus, 2019.1 46% Sahara-taguse Aafrika malaariariskiga elanikkonnast magab töödeldud sääsevõrkudes
Kuna 1990. aastatel ilmnes tõendeid töödeldud võrkude ellujäämise kasu kohta väikelastele, oletatakse, et töödeldud võrkude pikaajaline mõju ellujäämisele kõrge ülekandega tingimustes on väiksem kui lühiajaline mõju ja võib isegi olla funktsionaalse immuunsuse omandamise puhaskasumi tõttu.seotud viivitused.4–9 Selle teema kohta avaldatud tõendid piirduvad aga kolme uuringuga Burkina Fasost, Ghanast11, mille järelkontroll ei kestnud kauem kui 7,5 aastat, ja Keeniast.12 Ükski neist väljaannetest ei näidanud tõendeid laste arvu muutumise kohta. suremus noorelt vanadusse varase lapsepõlve malaariatõrje tagajärjel. Siin esitame Lõuna-Tansaania maapiirkondades läbiviidud 22-aastase tulevase kohortuuringu andmed, et hinnata seost ravitud sääsevõrkude varases lapsepõlves kasutamise ja täiskasvanueas ellujäämise vahel.
Selles prospektiivses kohortuuringus jälgisime lapsi varasest imikueast kuni täiskasvanueani. Uuringu kiitsid heaks Tansaania, Šveitsi ja Ühendkuningriigi vastavad eetikakomisjonid. Väikelaste vanemad või eestkostjad andsid suulise nõusoleku ajavahemikul 1998–2003 kogutud andmetele. .2019. aastal saime isiklikult küsitletud osalejatelt kirjaliku nõusoleku ja telefoni teel küsitletud osalejatelt suulise nõusoleku. Esimene ja viimane autor garanteerivad andmete täielikkuse ja täpsuse.
See uuring viidi läbi Ifakara Rural Health and Demographic Surveillance Site (HDSS) Tansaania Kilombero ja Ulanga piirkondades.13 Uuritav ala koosnes algselt 18 külast, mis hiljem jagati 25-ks (joonis S1 lisalisas, saadaval koos selle artikli täistekstiga saidil NEJM.org).Kõik lapsed, kes on sündinud HDSS-i elanikele ajavahemikus 1. jaanuar 1998 kuni 30. august 2000, osalesid pikisuunalises kohortuuringus koduvisiitide ajal iga 4 kuu järel ajavahemikus maist 1998 kuni aprillini 2003. Aastatel 1998–2003 külastati osalejaid HDSS-i külastusi iga 4 kuu tagant (joonis S2). Aastatel 2004–2015 registreeriti selles piirkonnas elavate osalejate ellujäämise staatus tavaliste HDSS-külastuste käigus. 2019. aastal viisime läbi järeluuringud. kogukonna teavitamise ja mobiiltelefonide kaudu, kontrollides kõigi osalejate ellujäämisstaatust, sõltumata elukohast ja HDSS-i kirjetest.Uuring tugineb registreerimisel esitatud perekonnateabele.Lõime iga HDSS-küla kohta otsinguloendi, mis näitab ees- ja perekonnanimesid. iga osaleja kõigi endiste pereliikmete kohta koos sünnikuupäeva ja registreerimise ajal perekonna eest vastutava kogukonnajuhiga.Kohtumistel kohalike kogukonnajuhtidega vaadati nimekiri üle ja tuvastati teisi kogukonna liikmeid, et aidata jälgida.
Šveitsi Arengu- ja Koostööagentuuri ning Tansaania Ühendvabariigi valitsuse toel loodi 1995. aastal uuringualal töödeldud sääsevõrkude uuringute läbiviimise programm.14 1997. aastal loodi sotsiaalturunduse programm, mille eesmärk oli levitada, edendada. ja võttis osa võrkude maksumusest tagasi, võttis kasutusele võrguravi.15 Pesastatud juhtumikontrolli uuring näitas, et töödeldud võrke seostati 1 kuu kuni 4-aastaste laste elulemuse suurenemisega 27% (95% usaldusvahemik [CI], 3 kuni 45).15
Peamine tulemus oli koduvisiitide käigus kontrollitud ellujäämine. Surnud osalejate vanus ja surmaaasta saadi vanematelt või teistelt pereliikmetelt. Peamine kokkupuutemuutuja oli sääsevõrkude kasutamine sünnist kuni 5. eluaastani ("net" kasutamine algusaastatel). Analüüsisime võrgu kättesaadavust individuaalse kasutuse ja kogukonna tasandil. Sääsevõrkude isiklikuks kasutamiseks küsiti igal koduvisiidil aastatel 1998–2003 lapse emalt või hooldajalt, kas lapse ema või hooldaja on maganud. Võrgu all eelmisel õhtul ja kui jah, siis kas ja millal võrk oli insektitsiidiga – Käsitsemine või pesemine. Võtsime kokku iga lapse ravitud võrkudega kokkupuutumise aasta alguses külastuste protsendina, mille käigus teatati, et lapsed magasid töödeldud võrkude all .Külatasandi ravivõrkude omamiseks ühendasime kõik aastatel 1998–2003 kogutud majapidamisdokumendid, et arvutada igas külas vähemalt ühte ravivõrku omavate leibkondade osakaalu aasta lõikes.
Andmed malaaria parasiteemia kohta koguti 2000. aastal malaariavastase kombineeritud ravi laiaulatusliku seireprogrammi osana. 16. mail mõõdeti HDSS-perekondade esinduslikus valimis parasiteemiat paksufilmi mikroskoopia abil kõigil pereliikmetel, kes olid 6 kuud või vanemad kuni 2000. aasta juulini. , 2001, 2002, 2004, 2005 aasta ja 2006.16
Andmete kvaliteedi ja järelmeetmete täielikkuse maksimeerimiseks 2019. aastal värbasime ja koolitasime välja kogenud intervjueerijate meeskonna, kellel olid juba laialdased teadmised kohalikust asukohast. Mõne pere puhul ei olnud teave hooldaja hariduse, pere sissetuleku ja meditsiiniasutusse jõudmise aja kohta saadaval. Mitut imputeerimist, kasutades ahelvõrrandeid, kasutati meie põhitulemuses puuduvate ühismuutujate andmete arvessevõtmiseks. Nende imputatsioonide ennustajatena kasutati kõiki tabelis 1 loetletud muutujaid. Viidi läbi täiendav täielik juhtumiuuring tagamaks, et tulemused pole imputatsiooni suhtes tundlikud. valitud meetod.
Esialgne kirjeldav statistika hõlmas keskmisi järelkülastusi ja suremust soo, sünniaasta, hooldaja hariduse ja leibkonna sissetulekukategooriate lõikes. Suremus on hinnanguliselt surmajuhtumid 1000 inimaasta kohta.
Pakume andmeid selle kohta, kuidas võrgu leviala on aja jooksul muutunud. Et illustreerida külatasandi leibkonna omandiõigust töödeldud voodivõrkude ja kohaliku malaaria leviku vahel, koostasime külatasandil töödeldud voodivõrgu katvuse ja külatasandi parasiithaiguste levimuse hajuvusdiagrammi. aastal 2000.
Netotarbimise ja pikaajalise ellujäämise vahelise seose hindamiseks hindasime esmalt korrigeerimata standardseid Kaplan-Meieri elulemuskõveraid, mis võrdlesid lapsi, kes magasid ravitud võrgu all vähemalt 50% varajaste visiitide ajal, nende ellujäämistulemustega. Väidetavalt magasid lapsed ravi ajal vähem. sääsevõrgud vähem kui 50% varajastest külastustest.50% piir valiti nii, et see vastaks lihtsale määratlusele "enamik ajast".Tagamaks, et see meelevaldne kärpimine tulemusi ei mõjutaks, hindasime ka korrigeerimata standardset Kaplan-Meieri ellujäämiskõverad, mis võrdlevad lapsi, kes teatasid alati, et magavad ravitud võrgu all, nendega, kes ei teatanud kunagi ravitud võrgu all magamisest. Võrgu all magavate laste ellujäämise tulemused.Hindasime nende kontrastide korrigeerimata Kaplan-Meieri kõveraid pärast kogu perioodi (0 kuni 20 aastat) ja varast lapsepõlve (5 kuni 20 aastat). Kõik ellujäämisanalüüsid piirdusid esimese küsitlusintervjuu ja viimase küsitlusintervjuu vahelise ajaga, mis põhjustas vasakpoolse kärpimise ja parempoolse tsenseerimise.
Me kasutasime Coxi proportsionaalsete ohtude mudeleid, et hinnata kolme peamist huvipakkuvat kontrasti, mis sõltuvad jälgitavatest segajatest – esiteks seos ellujäämise ja külastuste protsendi vahel, mille käigus lapsed väidetavalt magasid töödeldud võrkude all;teiseks erinevused ellujäämises laste vahel, kes kasutasid töödeldud võrke enam kui pooltel visiitide ajal, ja nende laste vahel, kes kasutasid töödeldud võrke vähem kui pooltel visiitide puhul;kolmandaks, erinevused laste ellujäämises teatasid alati, et nad magavad oma varajasel visiidil. Töödeldud sääsevõrkude all ei teatanud lapsed kordagi, et nad magasid nende visiitide ajal töödeldud võrkude all. Esimese seose puhul analüüsitakse külastusprotsenti lineaarse terminina.Martingaali jääkanalüüs viidi läbi selle lineaarsuse eelduse adekvaatsuse kinnitamiseks. Proportsionaalsete ohtude eelduse testimiseks kasutati Schoenfeldi jääkanalüüsi17. Segaduse arvessevõtmiseks kohandati kõiki esimese kolme võrdluse mitme muutujaga hinnanguid leibkonna sissetulekute kategooria, lähima meditsiiniasutuseni jõudmise aja ja hooldaja jaoks. hariduskategooria, lapse sugu ja lapse vanus.sünd.Kõik mitme muutujaga mudelid sisaldasid ka 25 külaspetsiifilist pealtkuulamist, mis võimaldas meil välistada süstemaatilised erinevused vaatlemata külatasandi tegurites kui võimalikud segajad. Et tagada esitatud tulemuste usaldusväärsus austusega Valitud empiirilise mudeli jaoks hindasime ka kahte binaarset kontrasti, kasutades tuumasid, nihikuid ja täpseid sobitamisalgoritme.
Arvestades, et töödeldud võrkude varajast kasutamist võis seletada leibkonna või hooldaja jälgimata omadustega, nagu terviseteadmised või üksikisiku võimalus meditsiiniteenustele juurde pääseda, hindasime neljanda kontrastina ka külatasandi mudelit. Selle võrdluse jaoks kasutasime küla leibkonna keskmine omandiline kuuluvus töödeldud võrkudele (sisend lineaarse terminina) esimese kolme aasta jooksul, mil lapsi vaadeldi meie peamise kokkupuutemuutujana. Külatasandi kokkupuute eeliseks on see, et see sõltub vähem üksikisiku või leibkonna tasandi ühismuutujatest ja see peaks olema Seetõttu võib segadus olla vähem mõjutatud.Konseptsiooniliselt peaks külatasandil leviala suurendamisel olema suurem kaitseefekt kui individuaalse katvuse suurendamisel, kuna see mõjutab sääskede populatsiooni ja malaaria levikut.18
Külatasandi netokäsitluse ja külatasandi korrelatsioonide üldisemaks arvessevõtmiseks arvutati standardvead, kasutades Huberi klastri robustset dispersioonihinnangut. Tulemused on esitatud punkthinnangutena 95% usaldusvahemikuga. Usaldusvahemike laiused ei ole kohandatud paljususele, nii et intervalle ei tohiks kasutada väljakujunenud seoste järeldamiseks.Meie esmane analüüs ei olnud eelnevalt kindlaks määratud;seetõttu P-väärtusi ei teatatud. Statistiline analüüs viidi läbi Stata SE tarkvara (StataCorp) versiooniga 16.0.19
Ajavahemikus 1998. aasta maist kuni 2003. aasta aprillini kuulus kohorti kokku 6706 osalejat, kes olid sündinud ajavahemikus 1. jaanuar 1998 kuni 30. august 2000 (joonis 1). Registreerimise vanus jäi vahemikku 3 kuni 47 kuud, keskmiselt 12 kuud. 1998. aasta mais ja 2003. aasta aprillis suri 424 osalejat. 2019. aastal kontrollisime 5983 osaleja elulist seisundit (89% registreerunutest). Ajavahemikus 2003. aasta maist kuni 2019. aasta detsembrini suri kokku 180 osalejat, mille tulemuseks oli üldine suremusmäär 6,3 surmajuhtumit 1000 inimaasta kohta.
Nagu on näidatud tabelis 1, oli valim sooliselt tasakaalustatud;Keskmiselt võeti lapsi uuringusse vahetult enne üheaastaseks saamist ja jälgiti neid 16 aastat.Enamik hooldajatest on omandanud alghariduse ja enamikul leibkondadel on juurdepääs kraani- või kaevuveele. Tabel S1 annab rohkem teavet uuringu valimi esinduslikkuse kohta. täheldatud surmade arv 1000 inimaasta kohta oli madalaim kõrgelt haritud hooldajatega laste seas (4,4 1000 inimaasta kohta) ja kõrgeim laste seas, kes viibisid raviasutusest kauem kui 3 tundi (9,2 1000 inimaasta kohta) ja leibkonnad, kellel puudub teave hariduse (8,4 1000 inimaasta kohta) või sissetulekute kohta (19,5 1000 inimaasta kohta).
Tabelis 2 on kokku võetud peamised kokkupuutemuutujad. Umbes veerand uuringus osalejatest ei maganud kunagi ravitud võrgu all, teine ​​neljandik teatas, et magab igal varajasel visiidil töödeldud võrgu all ja ülejäänud pooled magasid mõne, kuid mitte kõik ravitud võrgu all. sääsevõrgud külastuse ajal. Alati töödeldud sääsevõrkude all maganud laste osakaal kasvas 21%-lt 1998. aastal sündinud lastest 31%-ni 2000. aastal sündinud lastest.
Tabel S2 annab rohkem üksikasju võrgukasutuse üldiste suundumuste kohta aastatel 1998–2003. Kuigi teatati, et 1998. aastal magas 34% lastest töödeldud sääsevõrkude all, oli 2003. aastaks see arv kasvanud 77%ni.Joonis S3 näitab varajases eas ravitud kasutussagedus.Joonis S4 näitab omandisuhete suurt varieeruvust: Iragua külas oli 1998. aastal võrke ravinud vähem kui 25% leibkondadest, samas kui Igota, Kivukoni ja Lupiro külades oli rohkem kui 50% leibkondadest. töödeldud võrke samal aastal.
Näidatud on korrigeerimata Kaplan-Meieri ellujäämiskõverad. Paneelid A ja C võrdlevad nende laste (korrigeerimata) ellujäämise trajektoore, kes teatasid, et kasutasid töödeldud võrke vähemalt poole külastuste arvust nende lastega, kes kasutasid harvemini. Paneelid B ja D võrdlevad lapsi, kes kunagi ei kasutanud. teatasid, et magavad töödeldud võrkude all (23% proovist), samas kui need, kes alati teatasid, et magavad töödeldud võrkude all (25% valimist).kohandatud) rada.Sisend näitab samu andmeid suurendatud y-teljel.
Joonis 2. Osalejate ellujäämise trajektooride võrdlus täiskasvanueas, mis põhineb töödeldud võrkude varasel kasutamisel, sealhulgas ellujäämishinnangud kogu perioodi kohta (joonised 2A ja 2B) ja ellujäämiskõverad, mis sõltuvad ellujäämisest kuni 5 aasta vanuseni (joonised 2C ja 2D).A. uuringuperioodil registreeriti kokku 604 surmajuhtumit;485 (80%) esines esimesel 5 eluaastal. Suremusrisk saavutas haripunkti esimesel eluaastal, langes kiiresti kuni 5. eluaastani, jäi seejärel suhteliselt madalaks, kuid suurenes veidi umbes 15-aastaselt (joonis S6). üks protsent osalejatest, kes kasutasid järjepidevalt töödeldud võrke, jäid täiskasvanuks;nii oli see ka ainult 80% lastest, kes ei kasutanud varakult töödeldud võrke (tabel 2 ja joonis 2B). Parasiitide levimus 2000. aastal oli tugevas negatiivses korrelatsioonis alla 5-aastaste laste leibkondadele kuuluvate töödeldud voodivõrkudega (korrelatsioonikoefitsient). , ~0,63) ja 5-aastased või vanemad lapsed (korrelatsioonikordaja, ~0,51) (joonis S5).).
Iga 10 protsendipunktiline suurenemine töödeldud võrkude varases kasutuses oli seotud 10% väiksema surmariskiga (riskisuhe, 0,90; 95% CI, 0,86 kuni 0,93), eeldusel, et kõik hooldajad ja leibkonna kaasmuutujad olid samuti olemas. kui küla fikseeritud mõjud (tabel 3). Lastel, kes kasutasid töödeldud võrke varasematel külastustel, oli 43% väiksem surmarisk võrreldes lastega, kes kasutasid töödeldud võrke vähem kui pooltel külastustest (riskisuhe, 0,57; 95% CI, 0,45 kuni 0,72).Samuti oli lastel, kes magasid alati töödeldud võrkude all, 46% väiksem surmaoht kui lastel, kes ei maganud kunagi võrkude all (riskisuhe 0,54; 95% CI, 0,39 kuni 0,74). Küla tasandil 10 protsendipunktiline suurenemine ravitud voodite netoomandis oli seotud 9% väiksema surmariskiga (riskisuhe, 0,91; 95% CI, 0,82 kuni 1,01).
Töödeldud võrkude kasutamine vähemalt pooltel varajase eluea visiitide ajal oli seotud 0,93 (95% CI, 0,58 kuni 1,49) surmajuhtumiga 5. eluaastast kuni täiskasvanueani (tabel 3). periood 1998–2003, mil korrigeerisime vanuse, hooldaja hariduse, leibkonna sissetulekute ja jõukuse, sünniaasta ja sünniküla järgi (tabel S3).
Tabelis S4 on esitatud meie kahe binaarse kokkupuutemuutuja asenduskalduvuse skoorid ja täpse vaste hinnangud ning tulemused on peaaegu identsed tabelis 3 toodud tulemustega. Tabelis S5 on toodud erinevused ellujäämises, mis on kihistatud varajaste visiitide arvu järgi. Vaatamata suhteliselt vähestele tähelepanekutele vähemalt nelja kohta varajaste visiitide puhul näib hinnanguline kaitseefekt olevat suurem lastel, kellel on rohkem külastusi, kui lastel, kellel on vähem visiite. Tabel S6 näitab juhtumi täieliku analüüsi tulemusi;need tulemused on peaaegu identsed meie põhianalüüsi tulemustega, külatasandi hinnangute täpsusega veidi suurem.
Kuigi on kindlaid tõendeid selle kohta, et töödeldud võrgud võivad parandada alla 5-aastaste laste ellujäämist, on pikaajaliste mõjude uuringuid vähe, eriti kõrge levikumääraga piirkondades.20 Meie tulemused näitavad, et lastele on nende kasutamisest pikas perspektiivis märkimisväärne kasu. töödeldud võrgud.Need tulemused on laiaulatuslike empiiriliste normide lõikes kindlad ja viitavad sellele, et mure suurenenud suremuse pärast hilisemas lapsepõlves või noorukieas, mis teoreetiliselt võib olla tingitud funktsionaalse immuunsüsteemi arengu hilinemisest, on alusetu. Kuigi meie uuring ei mõõtnud otseselt immuunfunktsiooni, võib see Võib väita, et malaaria endeemilistes piirkondades täiskasvanueas ellujäämine peegeldab iseenesest funktsionaalset immuunsust.
Meie uuringu tugevused hõlmavad valimi suurust, mis hõlmas rohkem kui 6500 last;jälgimisaeg, mis oli keskmiselt 16 aastat;ootamatult madal kaotuse määr järelkontrollist (11%);ja analüüside tulemuste järjepidevus. Kõrge jälgimismäär võib olla tingitud ebatavalisest tegurite kombinatsioonist, nagu mobiiltelefonide laialdane kasutamine, maakogukonna ühtekuuluvus uuritavas piirkonnas ning sügav ja positiivne sotsiaalne sidemed tekkisid teadlaste ja kohalike elanike vahel.Kogukond HDSS-i kaudu.
Meie uuringul on teatud piirangud, sealhulgas individuaalse järelkontrolli puudumine aastatel 2003–2019;puudub teave laste kohta, kes surid enne esimest õppevisiiti, mis tähendab, et kohordi ellujäämise määr ei esinda täielikult kõiki samal perioodil sündinuid;ja vaatlusanalüüs. Isegi kui meie mudel sisaldab suurt hulka ühismuutujaid, ei saa välistada segadust. Arvestades neid piiranguid, soovitame teha täiendavaid uuringuid voodivõrkude pikaajalise jätkuva kasutamise mõju ja rahvatervise tähtsuse kohta. töötlemata voodivõrkudest, eriti arvestades praegust muret insektitsiidide resistentsuse pärast.
See varase lapsepõlve malaariatõrjega seotud pikaajaline ellujäämisuuring näitab, et mõõduka kogukonna katvuse korral on insektitsiididega töödeldud voodivõrkude ellujäämise eelised märkimisväärsed ja püsivad täiskasvanueas.
Andmete kogumine prof Eckenstein-Geigy 2019. aasta järelkontrolli käigus ning Šveitsi Arengu- ja Koostööagentuuri ja Šveitsi riikliku teadusfondi toetus aastatel 1997–2003.
Autorite esitatud avalikustamisvorm on saadaval koos selle artikli täistekstiga saidil NEJM.org.
Autorite esitatud andmete jagamise avaldus on saadaval koos selle artikli täistekstiga saidil NEJM.org.
Šveitsi troopika- ja rahvatervise instituudist ja Baseli ülikoolist, Basel, Šveits (GF, CL);Ifakara terviseinstituut, Dar es Salaam, Tansaania (SM, SA, RK, HM, FO);Columbia ülikool, New Yorgi Mailmani rahvatervise kool (SPK);ja Londoni hügieeni ja troopilise meditsiini kool (JS).
Dr. Finkiga saab ühendust võtta aadressil [email protected] või Šveitsi Troopika- ja Rahvatervise Instituudist (Kreuzstrasse 2, 4123 Allschwil, Šveits).
1. World Malaria Report 2020: 20 Years of Global Progress and Challenges.Genf: World Health Organization, 2020.
2. Maailma Terviseorganisatsioon. Abuja deklaratsioon ja tegevuskava: väljavõtted malaaria-Aafrika tippkohtumisest 25. aprillil 2000 (https://apps.who.int/iris/handle/10665/67816).
3. Pryce J, Richardson M, Lengeler C. Insektitsiidiga töödeldud sääsevõrgud malaaria ärahoidmiseks.Cochrane Database System Rev 2018;11:CD000363-CD000363.
4. Snow RW, Omumbo JA, Lowe B jt. Seos raske malaaria esinemissageduse vahel lastel ja Plasmodium falciparum'i leviku taseme vahel Aafrikas. Lancet 1997;349:1650-1654.
5. Molineaux L. Eksperimendid. Loodus: millised on tagajärjed malaaria ennetamisele? Lancet 1997;349:1636-1637.
6. D’Alessandro U. Malaaria raskusaste ja Plasmodium falciparum'i leviku tase. Lancet 1997;350:362-362.
8. Snow RW, Marsh K. Clinical Malaria Epidemiology in African Children. Bull Pasteur Institut 1998;96:15-23.
9. Smith TA, Leuenberger R, Lengeler C.Laste suremus ja malaaria leviku intensiivsus Aafrikas. Trend Parasite 2001;17:145-149.
10. Diallo DA, Cousens SN, Cuzin-Ouattara N, Nebié I, Ilboudo-Sanogo E, Esposito F. Insektitsiidiga töödeldud kardinad kaitsevad laste suremust Lääne-Aafrika populatsioonides kuni 6 aastat.Bull World Health Organ 2004;82:85 -91.
11. Binka FN, Hodgson A, Adjuik M, Smith T. Suremus seitsme ja poole aasta pikkuses insektitsiidiga töödeldud sääsevõrkude järelkatses Ghanas.Trans R Soc Trop Med Hyg 2002;96:597 -599.
12. Eisele TP, Lindblade KA, Wannemuehler KA jt. Insektitsiidiga töödeldud voodivõrkude jätkuva kasutamise mõju laste suremusele Lääne-Kenya piirkondades, kus malaaria on väga mitmeaastane. Am J Trop Med Hyg 2005;73 :149-156.
13. Geubbels E, Amri S, Levira F, Schellenberg J, Masanja H, Nathan R. Introduction to the Health and Population Surveillance System: Ifakara Rural and Urban Health and Population Surveillance System (Ifakara HDSS).Int J Epidemiol 2015;44: 848-861.
14. Schellenberg JR, Abdulla S, Minja H, et al.KINET: Sotsiaalse turunduse programm Tanzania Malaria Control Network jaoks, mis hindab lapse tervist ja pikaajalist ellujäämist.Trans R Soc Trop Med Hyg 1999;93:225-231.